Aia kõige varajasemate ehitiste hulka kuulus Thetise grott lossi põhjatiiva ees, kus asusid kuninga toad. Grott kuulus kuninga lemmikpaikade hulka. Särava päikese kujutisega trellide taga asus purskkaev, mille skulptuuride grupp pärines Francois Girardonilt ja Thomas Regnaudinilt
Apollon on heitnud hetise juures puhkama laseb pärast väsitavat päevatööd end nümfidel pesta ja võida.
Versailles’ aiad olidki algselt mõeldud puhkamiseks, enne kui õukond 1674. aastal sinna kolis ja enne kui 1682. aastast sai Versailles’st ametlik residents ning iga privaatne ruum ka ametiruumiks muutus.
Aedades toimusid pidevad ehitustööd. Kolmkümmend viis aastat tegid kuningas ja ta ülemaednik Le Notre plaane ning leppisid kokku nii suuremates kui ka igapäevastes väiksemates muudatutes. 1664. aastal rajatud labürint kõrvaldati 1775. aastal ja selle asemele tekkis senini säilinud Kuninganna boskett.
Maast voolab välja rohkem kui viiskümmend allikat, mis moodustavaid väikeseid, vaeval jalalaba laiused nired, millest on kerge üle astuda, nende vahele moodustuvad väikesed rohusaared, piisavalt suured selleks, et sinna lauad ja toolid panna ning varjulises kohas kaarte mängida.
Armastades suuri puid, valis kuningas isiklikult välja Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia erinevatest paikadest toodud puude seast männid, paplid ja plaatanid lossipargi jaoks. Samamoodi armasras ta lilli ka eriti tugevalõhnalisi. Puud istutati pikkade ridadena ja kaugemates pargiosades tervete saludena, nii et nad moodustasid nagu kulissid. Tihedalt kaunistasid parki mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, tiigid purskkaevud ja labürindid.
Suureks kanaliks nimetatud tiigi jaoks juhiti kaugelt kohale vesi ja ehitati miniatuurne sõjalaevastik kuninga ja aadlike meelismeelelahutuseks- tiigil merelahingute pidamiseks. Kanal on 1650 m pikk ja 62 m lai.
Versailles’ põhiprobleemiks oligi vesi. Tegelikult oli sealne pinnas aia rajamiseks täiesti sobimatu. Vanast jahilossist läänes oli soo, mida oli vaja kuivendada, selleks hakatigi suurt kanalit rajama. Purskkaevud said oma vee järvest ja maa-alustest torustikest, akveduktidest ja kunstlikest järvedest.
Pargi aluseks oli range geomeetrilisus ja sümeetria. Park oli ida-läänesuunaline ja ulatus lossist piki sirget kesktelge üle kolme kilomeetri kaugusele. Sirge allee viib lossi juurest Suure kanalini, kus pargiteed hargnevad lehvikukujuliselt laiali, ristudes järgmiste teedega ja jõudes välja uutele alleedele. Puudele ja põõsastele anti pügamisega arhitektooniline kuju.
Skulptuuris eelisatai maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste teravate valguse ja varju kontrastidega.
Loire skulptuur. Antiigis kreeklased ja siis roomlased ujutasid oma jõgesid lebava vana habemeis mehena, pilliroost kroon, hoiab aeru või sarve, vesi sümboliseerib elu allikat.
Pargiskulptuuride kallal hakkasid tööle Girardon, Coysevoux ja Le Honge. Louis armastad mütoloogilisi tegelasi, kuid ühel päeval leidis ta, et need on liiga sünged ja lasi parki paigutada tantsivaid noorukeid ja amorettide kujusid.
Aias erinevaid aastaaegu kujutavaid skulptuure. Talve on kujutatud vana mehena, tal on külm ja püüab ennast soojendada söe tükkidega, mis lõkkest eralduvad. Talv sümboliseerib inimese elu lõppu, mees on kujutatud külmetuna ja kadununa, lähedal surmale.
Päikese vaas. Päikesejumala Apolloni pea on ümbritsetud päikesekiirte ja meenutab Louis XIV embleemi.
Charles Le Bruni kavandatud Apolloni purskkaev, kus Apollon juhib oma hobuseid kanalist välja, et päev alata võiks.
Latona purskkaev. Juba Louis XIV-ndat vaimustanud purskkaevud töötavad ka praegu suvekuudel muusikaliste vaatemängudena.
Bacchus purskkaev, seda kutsutakse ka sügiss purskkaevuks, see on sama suur, kui kõik teised aastaaja purskkaevud. Bacchus tegelane Rooma mütoloogiast õpetab veini kultuuri üle kogu maa.
Saturni purskkaev, sümboliseerib talve. Saturn on saarel, mis on täis karpkalu, ta keskel troonil ja on ümbritsetud amoritest.
Flora purskkaev, sümboliseerib kevadet. Flora oli Rooma lille, aia ja kevade jumalanna. Teda on esitatud lilledset tehtud krooniga purskkaevu keskel.
Ceresi purskkaev, sümboliseerib suve. Ceres oli Rooma viljakuse ja maisi jumalanna, kes istub painutatud maisi varre peal ja on ümbritsetud rukkilillede ja roosidega.
Vete allee ääres näeme noorukeid ja neide kolmekaupa tantsimas, anumaid, büste, marmorvaase ja pronkskujusid.
Suur Trianon on ühekorruseline honne parki avaneva portikusega. Fasaad on kaunistatud roosa ja valge marmoriga.
Väikese Trianoni koos ümbritseva pargig projekteeris J.A. Gabriel 1768. aastal. Keskel asub väike nelinurkne klassitsismile omaste ideaalsete proportsioonidega loss. Louis XIV veetis selles lossis pikki tunde oma favoriidi krahvinna Du Barryga.
Armastuse tempel Väikese Trianoni pargis kavandas 1778. aastal Richard Mique Marie-Anotinette’i jaoks. Templi keskel on Edme.
Marie-Antoinette küla seisab Väikese Trianoni pargis. Siin asrmastad kuninganna koos kuningliku perekonna ja õukondlastega mängida talle nii võõraid talunaise rolle.
Versailles' loss 