Arhitektuur ja Dekoor

Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja laineta. Hoone kui terviku ja fassaadi vahel kadus. Fassaad on omaette kunstiteos, kuhu on kuhjatud kõikmõeldavaid kaunisuselemente. Kaotati valguse ja erisuguse toonitugevusega varjude kontrasti abil üksikvormide vahelised teravad piirjooned, üleminekus valgustatud osalt varjudesse muutusid seetõttu maaliliselt pehmeks. Üksteisest läbipõimuvadd, mitmekesised vormis sulavad rahutult voogavaks tervikuks.

Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadumeetreid pikkadest fassaadisedest on pööratud pargi poole. Seal laiuvad mustriliselt kujutatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse tustal helenduvad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomteetrilisteks pöetud puudega alleed. Neid parke on hakatud nimetama prantsuse parkideks.

Marmorõu on oma nime saanud marmorplaatidest sillutise järgi. Loss on Versailles’ suure kompleksi südameks ja just see hoone osa pildil on kogu lossi keskmeks, kuigi ta esialgne ilme on tundmatuseni muutunud.

Versailles kehtis range kord: printsid, ministrid ja kõrged aukandjad elasid lossis pargile avaneva vaate põhja- ja lõunatiivas, õukondlaste eluruumide aknad olis aga linna suunas. Kuninglikus eluruumid asusid teisel korrusel lossi keskosas, kusjuures kuninfa eluruumide aknad olid põhja poole ja kuninganna eluruumide aknad lõuna poole. Kuninglike eluruumideni jõudsi mööda kahte marmostreppi: Saadikute trepp ja Kuninganna treppi.

Prantsusmaa oli barokk rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Lossis on ka rokokoo kunstistiili. See stiil on õhuline, õrn, mänglev ja intiimne kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Rokokoole on omane kasutada peegleid, mida me näeme Suures peeglisaalis.

Palee ruumid olid suured ja Lebroni interjööris kordumatult ülikülluslikud. Seinapindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid. Sammaste vahel sügavates niššides asuvad skulptuurid. Paljudes ruumides katavad skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaegu ei jää. Sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurikaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüüttidest Värvidena kasutati mahedaid ja tagasihoidlikke toone: beeži, pruuni ja halli. Kuid samas kasutati ka julgemaid toone: roosat, sinist ja rohelist.

Dekooris kasutati palju ornamente ja nipsasjakesi ja kaunistusi, enamasti olid need ülekullatud. Äärmise toreduse tõttu mõjub barokkmööbel raskepärasena ja ülekuhjatuna. Et ese mõjuks võimalikult efektselt, kasutati sageli koos erivärvilisi materjale, nagu kulda, hõbedat, emaili, vääriskive. Barokk-kunsti olemuseks on dekoori ja valguse abil luua illusioon liikumisest ja lõpmatust avarusest; suletuse tunne kaob, kuna vaataja tajub tõmmet avarusse ja siis üles laefreskode poole. Astroloogilsied ja müütilised teemad meenutavad külastajatele pidevalt kuninga seost päikesevalguse ja elu andja Apolloniga.

Terve Euroopa õilsate materjalide ja võrratu kunstikäsitöö küllus on sihilikult jalustrabav. Üks maailma toredamaid ruume, Hardouin-Mansart’i äraarvamatult kaunis Peeglisaal, kust avaneb vaade pargile, tähendab esimest peeglite massilist rakendamist(17 kõrget peegelpinda peegeldavad vastasseinas asuvaid sarnaseid täispikkuses aknaid), aga 30 Lebruni laefreskot kujutavad Louis XIV saavutusi

Külluse salong on kuninga eluruumidest üks õdusamaid ja intiimsemaid. Kuningate portreed baroksetes raamides, seina ääres seisavad filosoofide marmosbüstid, kogu dekoor ja möödel moodustavad selles ruumis harmoonilise terviku.

Venuse salong asub samuti Suurtes eluruumides ja on pühendatud jumalanna Venusele. Laemaalil näeme mütoloogilisi stseene, samal ajal kui seinte marmornišše kaunistavad kuulsate antiikkangelaste skluptuurid

Suurtesse eluruumidesse kuuluv Marsi salong väjendab kuninga maitset ja soovi vapustada talle austust avaldama tulnud alamaid ja välissaadikuid. Salongil on kullatisega kaunistatud peegelvõlv, suurepärane laemaal ning seinad üle tõmmatud rubiinpunase damastiga. Marsi salongis kuulati muusikat ja peeti balle.

Samuti suurtesse eluruumidesse kuuluvas Diana salongis on lae avaratesse lünettidesse maalitud freskod, seinte ääres seisavad marmosbüstid ja seinad ise on kaunistatud panustehnikas dekooriga. Maalide läbivaks teemaks on jahipidamine- jumalanna Diana lemmik tegevus.

Sõjasalongi kaunistab a. Goysevoxi suuremõõtmeline medaljon, millel kujutatakse Päikesekuningat oma vaenlaste üle võitu saavutamas.

Rahusalong sai oma nime selle järgi, et Päikesekuningas armastas, kui teda maaliti rahusobitajana Euroopas. Selleteemaline ongi salongi laemaal.

Kuninglik ooperiteater projekteeriti Louis XIV valitsusajal, kuid ehituse laskis lõpetada alles Louis XV. Suurepäraste proportsioonidega saali mahub tuhat vaatajat ja seda saab muut ka ballisaaliks , tõstes saali põranda lavaga samale kõrgusele.

Lossikabeli projekteeris Jules Hardouin-Manster ja selles ruumis viidi läbi kõik õukonna suurejoonelised religioossed tseremooniad. Kuningliku perekonna kohad asusid tavakohaselt ülemisel korrusel.

Lahingute saal on 112 m pikk. See on rajatud Louis-Philippe’ile, tähistamaks Prantsusmaa suuri sõjalisi võite. Seinamaalingutel näeme kuningaid ja kuulsaid väepealikuid lahinguväljal.

Taillebourg’i lahing, mille võitis Prantuse kuningas Louis Püha 21. detsembril 1242, inspireeris Eugene Delacroix’d looma seda maali.

Fragment Francois Lemoyne’i poolt 1733-1736 Heraklese salongi jaoks maalitud “Heraklese apoteoosist”.

E. Fragonardi’i maalil näeme võidukat kunigat Francois I-t Marignano lahinguväljal 14. septembril 1515.

Kuninganna ihukaitse ruum on järjekordne näide kunstkäsitööliste ja arhitektide viljakast koostööst. Tähtsaimateks kaunistuselemendiks selles ruumis on marmor, metallbareljeefid ning Noel Coypeli poolt mütoloogiast inspireeritud freskodega kaunistatud võlvlagi.

Kuninganna magamistuba, see tuba on Suurte eluruumide tähtsaim ja sündmusterikkaim ruum. Siin toas on ilmavalgust näinud 19 kuninglikku last, elust lahkunud 2 kuningannat ja 2 printsessi. Selles toas viibis ka Marie-Antoinette, kui revolutsionääris lossi ümber piirasid.

Kuninga magamistuba, mis restaureeritud kogu oma esialgses säras, oli kogu lossi keskkpunktiks. Peaaegu kõik seinamaalid valis Louis XIV välja isiklikult. Siin ruumis Päikesekuningas ka suri.